Sisukord
- ERHL-i tegevuste rubriik
- Ümarlaud – 28.10
- Lahtised meistrivõistlused tulevad taas
- Saame tuttavaks – Pärnu Muusikakool
- Rambivalguses – Raul Vaigla
- Õppekavad – teooria ainekava
- Õpetaja tööriistakast – Ariel Marksalu
- Kas teadsid, et …? – põnevaid fakte
- Üleskutsed
1. ERHL-i tegevuste rubriik
Uus õppeaasta toimetab täispööretel. Käes on juba oktoober ning esimene koolivaheaeg piilub tasakesi nurga tagant, ahvatlevalt lehvitades.
ERHL toimetab samuti tegusalt ning teie postkasti on jõudnud taas ports lugemist.
Seekord toome rambivalgusesse Eesti basskitarristide ühe suurkuju, Raul Vaigla, kes meenutab oma muusikutee algust, lintmakiga lugude mahavõtmist ja õpetajaks kujunemist. Juttu tuleb nii muusikahariduse fookuse muutumisest kui ka sellest, miks ükski tehnoloogiline abivahend ei asenda head kõrva, õiget fiilingut ja päris bändi.
Rõõm on teada anda, et mullu alguse saanud basskitarristide lahtised meistrivõistlused on vaid hoogu juurde saanud ning selle õppeaasta kevadel hakkavad võistumängima ka trummarid ja kitarristid. Nii et pillid valmis ja harjutama – 2027. aasta kevadel läheb võistumängimiseks!
Rubriigis „Saame tuttavaks” külastame seekord Pärnu Muusikakooli, kes on üks esimesi ERHL-i partnerkoole. Pärnu Muusikakoolis on rütmimuusikaõpe aastate jooksul arenenud tegusaks osakonnaks. Uurime, kuidas seal õppetööd korraldatakse, miks on igal õpilasel oma bänd ning millist rolli mängivad kooli arengus head õpetajad, toetav juhtkond ja koostööpartnerid.
Jätkame ka rütmimuusika näidisõppekavade tutvustamist. Seekord võtame luubi alla teooria ainekava ning palume õpetajatel Ariel Marksalul ja Raiko-Henry Heinlal jagada oma kogemusi. Kuidas muuta solfedžo õpilase jaoks päriselt tähenduslikuks ning siduda teoorias õpitu oma pillimänguga?
Loomulikult ei puudu ka meie traditsioonilised rubriigid. „Kas teadsid, et…?” viib meid seekord trummimasinate, funki, hiphopi ja vinüülide maailma ning Tööriistakastist leiavad õpetajad praktilisi ja mängulisi ideid, mida kohe järgmises tunnis katsetada.
Järgmine muusikakoolide virtuaalne ümarlaud rütmimuusika teemadel toimub juba 28. oktoobril kell 11:00. Lingi liitumiseks leiate uudiskirjast.
Mõnusat lugemist, põnevaid avastusi ja ikka rohkem muusikat!
Tervitades
Ivi Rausi-Haavasalu
ERHL-i juhatuse esinaine
2. Ümarlaud – 28.10
Anname lahkelt teada, et meie järgmine ümarlaud on plaanitud sügiskoolivaheajale.
28. oktoober kl 11:00. Lingi leiate kutselt QR koodi näol või SIIT.
Teemad:
- Basskitarri, elektrikitarri ja trummikomplekti võistumängimised 2027. aasta kevadel
- Koolijazz 2027
- Koolide vajadused rütmimuusika õpetamiseks
Kohtumiseni!
3. Lahtised meistrivõistlused tulevad taas
ERHL koostöös partnerkoolidega on korraldamas muusika- ja huvikoolide basskitarri-, trummi- ja kitarriõppuritele võistumängimist. Omal armsal moel oleme seda nimetama hakanud ka lahtisteks meistrivõistlusteks, millele pani mullu aluse Alari Piispea, algatades Eesti esimesed basskitarristide lahtised meistrivõistlused. Nüüdsest laieneb antud formaat ka trummaritele ja kitarristidele.
4. Saame tuttavaks – Pärnu Muusikakool
Paljud muusikakoolid soovivad avada rütmimuusikaosakonda (edaspidi RM-osakonda), kuid sageli takistavad seda rahaliste vahendite nappus, vajaliku tehnilise varustuse puudumine või rütmimuusika õpetamiseks pädevate õpetajate vähesus. Soov on tihtipeale suur ning entusiasmi najal tehakse ära kõik, milleks vähegi jaksu jätkub. Ka kooli juhtkond püüab leida võimalusi, et tehtud töö saaks tasustatud. Nii alustataksegi sageli kusagilt väikeste sammudega, kuid ametlikult jõuab paberile RM-osakonna loomine palju hiljem.
5. Rambivalguses – Raul Vaigla
Jaan Varts: Alustame algusest. Kuidas sa jõudsid muusikani ja kuidas see lõpuks basskitarri õppimise, professionaalse mängimise ja õpetamiseni viis?
Raul Vaigla: See kõik sai alguse ikka vanemate sunnil. Ühel hetkel avastasin, et olin Jõgeva Muusikakooli katsetel. Sinna ma sattusin ja jäingi.
6. Õppekavad – teooria ainekava
2023. aastal valminud rütmimuusika näidisõppekavast oleme uudiskirjades järgemööda tutvustanud ansambli, basskitarri, kitarri, löökpillide, klaveri ja laulu ainekavasid. Seekord keskendume rütmimuusika teooria ainekavale, mille on koostanud Kristi Oolo ja Tõnu Laikre.
7. Õpetaja tööriistakast – Ariel Marksalu
Kajamäng „Kas on keegi kohal?”
Alusta tundi muusikalise küsimusega: „Kas on Mari kohal?” Õpilane vastab lauldes: „Mina olen kohal.” Alusta lihtsa kahe astmega viisiga ning muuda seda vastavalt lapse oskustele keerulisemaks. Küsimusi võivad lapsed laulda ka üksteisele. Kui keegi puudub, vastab kogu rühm: „Teda pole kohal.” Nii tekib mänguline kontakt ja õpetaja kuuleb ühtlasi, kuidas õpilase lauluoskus areneb.
Ariel õppis kajamängu Mall Neylt.
Rütmiharjutus kui ühine missioon
Kasuta Youtube’is leiduvaid mängulisi rütmiharjutusi (nt “rhythm exercises for kids”) ning vali rühmale sobiv raskusaste. Tasemetega harjutustes liigutakse järgmisele tasemele alles siis, kui kõik õpilased saavad harjutusega hakkama. Kui mõni tase vajab veel harjutamist, jätka järgmises tunnis sealt. Ühine eesmärk toob õppetöösse mängulisust.
Õpilase enda lugu solfedžotundi
Võta analüüsimiseks pala, mida õpilane parasjagu erialatunnis õpib. Otsige sellest tuttavaid akordijärgnevusi ning lisage oskuste järgi akordimärgid. Nii saab õpilane siduda teooria oma pillimänguga ja mõista, mida ta mängib.
Kolm akordi tuttavas muusikas
Näita toonikat, subdominanti ja dominanti õpilastele tuttava popmuusika või internetist tuntud muusika kaudu. Kui õpilane kuuleb, kui palju tuttavat muusikat saab kolme kolmkõlaga mängida, muutuvad abstraktsed mõisted arusaadavaks.
Akordijärgnevus kõlama
Lase õpilasel õpitud järgnevus klaveril läbi mängida ning jälgida bassi liikumist ja häälte juhtimist. Julgusta teda õpitut ka oma pillil proovima. Ise mängides saab paberil olevast ülesandest kuuldav muusika.
8. Kas teadsid, et …? – põnevaid fakte
- Üks mõjukamaid rütmimuusika instrumente on trummimasin Roland TR-808.
Kui see 1980. aastal välja tuli, peeti selle trummihelisid liiga ebaloomulikuks. Seetõttu müüdi seda odavalt. Just odav hind võimaldas hiphopi produtsentidel seda kasutada. Hiljem sai sellest hiphopi ja elektroonilise muusika kõige legendaarsem trummimasin – selle basstrummi heli kasutatakse tänaseni.
- Funki rütm sündis „valest“ mängimisest.
Funkmuusika pioneer James Brown õpetas oma bändi mängima teisiti kui rokki või jazzi: rõhk läks esimesele löögile („the One“) ja kitarr ja bass mängisid väga lühikesi rütmilisi noote. See muutis muusika peaaegu nagu rütmiinstrumentide orkestriks, kus harmoonia oli vähem tähtis kui groove.
- Hiphop päästis vinüüli.
1980.–1990. aastatel ennustasid paljud, et vinüül kaob. Aga hiphopi DJ-d (näiteks Grandmaster Flash) kasutasid plaate scratching’uks, beat juggling’uks ja sämplite otsimiseks. See hoidis vinüüli elus ja tänapäeval on see jälle populaarne.
- Üks rütm muutis popmuusikat kogu maailmas.
Kuulus Bo Diddley beat on rütm, mis pärineb Aafrika clave-mustritest. Selle populariseeris Bo Diddley. Seda rütmi on kuulda paljudes lugudes, näiteks: “Not Fade Away” ja “Faith”. See on üks Aafrika rütmide olulisemaid mõjutusi lääne popmuusikas.
9. Üleskutsed
Palun jagage meiega rütmimuusika hariduse maastikul toimuvaid sündmusi, et meie saaksime sõna omakorda edasi viia. Kirjutage info@erhl.ee
Kui sa ei ole veel ERHL-iga liitunud, siis täna on selleks ideaalne võimalus.
Aastamaks 10€ (muusikud, õpetajad), 100 € (juriidilised isikud)
Et edendada rütmimuusika õpetajate omavahelist diskussiooni, lõime Facebooki grupi “Rütmimuusika õpetajad”. See on paik, kus edendada rütmimuusika haridust läbi õpetajate vahelise võrgustiku. Oodatud on postitused, mis võiksid olla kasulikud teistele rütmimuusika haridust pakkuvatele liikmetele: workshopi kutsed, ühiste workshoppide planeerimised, ühiste projektide algatused ja koostöö parterite otsimine, arutelud, RM kirjanduse-õppematerjalide jagamised, kutsed rütmimuusika laagritesse jms.