Sisukord
- ERHL-i tegevuste rubriik
- Basskitarristide võistumängu tagasivaade
- Saame tuttavaks – Räpina Muusikakool
- Õppekava – laulu ainekava
- Rambivalguses – Andre Maaker
- Tagasivaade Koolijazzile
- Kas teadsid, et …? – põnevaid fakte
- Tööriistakast lauluõpetajatele (Kelli Uustani ja Margot Suur)
- Üleskutsed
1. ERHL-i tegevuste rubriik
Kooliaasta sulgeb oma uksed. Ees on veel mõned lõpuaktused ning siis algabki kauaoodatud suvevaheaeg. Ka ERHL läheb suvepuhkusele, et koguda mõtteid, laadida patareisid ja valmistuda uueks hooajaks. Aga enne veel üks „pisikene“ lugemine teie postkasti.
Tervitame meie uusi partnereid – Lasnamäe Muusikakooli ja Alatskivi Kunstide Kooli. Läheme suvele vastu ilusa partnerite arvuga – 13. Usume, et see toob ainult suurt õnne ning jääme põnevusega ootama meie järgmist partnerit.
Heidame pilgu tagasi selle aasta comeback’i teinud Koolijazzile ning tervitame uut bravuurikat tulijat – Basskitarristide lahtisi meistrivõistlusi, mis on tulnud selleks, et jääda. Samuti saame tuttavaks meie kõige staažikama partneri – Räpina Muusikakooliga.
Palusime kahel kogenud lauluõpetajal, Kelli Uustanil ja Margot Suurel, vaadata üle rütmimuusika laulu ainekava ning arutleda selle võimaluste ja väljakutsete üle igapäevases õpetajatöös.
Kuressaare Kitarrinädala 20. sünnipäeva eel vestlesime kitarristi, õpetaja ja festivali eestvedaja Andre Maakeriga muusikuks kujunemisest, õpetajate mõjust, improvisatsioonist ning kogukonna rollist muusikahariduses.
Lisaks leiate kelmikaid fakte rubriigist „Kas teadsid, et…“ ning Tööriistakastist kasulikke nippe lauluõpetajatele.
Head lugemist ja kaunist suve!
Ivi Rausi-Haavasalu
ERHL-i juhatuse esinaine
2. Basskitarristide võistumängu tagasivaade
Uks on lahti tehtud rütmimuusika instrumentide võistumängimisele. Esimesed lahtised meistrivõistlused basskitarristidele on edukalt peetud. Kuueteistkümne osaleja ja väga hea tagasiside toel läheb meistrivõistlus nüüd uuesti planeerimise faasi ning sedakorda lisaks basskitarristidele ka kitarristide ja trummaritega, et rakendada antud konkursi reglementi tuleval kevadel ka teistele instrumentidele.
Tase oli üllatavalt hea ning õpilaste ja õpetajate motivatsioon oodatust kõrgem. Võistluspäeva hommikul sai naljaga pooleks öeldud, et polegi vaja pille välja võtta, sest kasutegur on juba käes – õpilased on tööd teinud, arenenud ja end kokku võtnud. Aga pillid siiski välja võeti ning kolmes kategoorias parimad leiti.
Saame tuttavaks – Räpina Muusikakool
Lõuna-Eestis, Räpinas tegutsev muusikakool tähistab sel aastal oma 39. sünnipäeva, millest 35 aastat on kooli juhtinud Marika Klimberg-Hyötyläinen. Esimesed aastakümned tegutses kool Jõe tänaval, endise omaniku järgi kutsutud Koiva majas. Seal olid väga hubased ruumid ja muusikakooli tarbeks ehitati koolile suurepärase akustikaga saal. Muusikakooli ümbrus tunnustati 1998. aastal Põlvamaa kaunimaks ning 1999. aastal pälvis kool Eesti Vabariigi „Kauni Kodu“ tunnustuse. Kooli ümbruse kujundamisse panustasid kõik kooli töötajad.
4. Õppekava – laulu ainekava
Rütmimuusika laulu ainekava on loodud 12–19-aastastele huvikooliõpilastele ning selle eesmärk on toetada noore laulja arengut nii tehniliste oskuste, muusikalise väljenduse kui ka loomingulisuse vallas. Õppetöös õpitakse tundma oma häält kui instrumenti, omandatakse tervisliku laulmise põhimõtteid ning tutvutakse rütmimuusika erinevate žanrite ja stiilidega. Lisaks laulutehnikale pööratakse tähelepanu ka teksti tõlgendamisele, improvisatsioonile, omaloomingule, ansamblimängule ja esinemisoskustele.
Ainekava on üles ehitatud kolmel tasemel ning lisaastmel, võimaldades õpilasel areneda järk-järgult vastavalt oma võimetele ja huvidele. Esimestel tasemetel keskendutakse laulmise põhioskustele, musikaalsuse arendamisele ja erinevate stiilidega tutvumisele. Edasi liigub õpe üha enam isikupärase interpretatsiooni, improvisatsiooni ning loomingulise eneseväljenduse suunas. Olulisel kohal on ka praktiline musitseerimine koos teiste muusikutega.
5. Rambivalguses – Andre Maaker
Andre Maakeriga vestles Marvin Mitt
Istusime Andre Maakeriga maha tema 46. sünnipäevaeelsel õhtul, et rääkida Kuressaare Kitarrinädalast ja Andre enda teekonnast ja väljavaadetest. Meid saadab Laulasmaa maastikukaitsealal elavate lindude laul ja pea kõike meie ümber katab õitsvate mändide tolm. Intervjueerib tema endine õpilane ja ERHL-i juhatuse liige Marvin Mitt.
Marvin:
Andre, sind pandi algkooli muusikaklassi ning hiljem võeti sealt muusikakooli. Aga kas muusika oli sinu jaoks oluline juba enne, kui sa seda mingil kujul õppima hakkasid?
Andre:
Vist ei olnud niimoodi oluline. Tagantjärele mõeldes ei olnud mul endal tunnet, et peaksin muusikakooli minema. Aga võib-olla see, et olin algusest peale muusikaklassis, kompenseeris seda natuke. Kogu aeg oli laulmine, esinemised, lauluansambel – muusika käis pidevalt asja juurde.
6. Tagasivaade Koolijazzile
Aprilli keskel täitus Viljandi taas pillikohvrite, muusika ja noorte muusikute elevusega. Kolm päeva kestnud Koolijazz tõi kokku 35 noort rütmimuusikut üle Eesti.
Sel aastal toimus Koolijazz juba 20. korda. Juubeliaastale lisas erilise tähenduse tõsiasi, et esimest korda jätkus festival ilma selle algataja Aivar Trallmannita. Koolijazz tõestas aga, et tugevad traditsioonid ei ela edasi ainult mälestustes, vaid inimestes, kes neid edasi kannavad.
Siinkohal on paslik öelda aitäh teistes dimensioonides kulgevale Aivarile ning meie dimensiooni neljale vägevale naisele – Marge Lumisalule, Helery Kõrvemaale, Kristi Oolole ja Ivi Rausi-Haavasalule –, kes Koolijazzi traditsiooni südame ja pühendumusega edasi viivad.
Mis on siis see miski, mis teeb Koolijazzi nii oluliseks meie rütmimuusika maastikul? Mis on Koolijazzi tegelik tähendus?
7. Kas teadsid, et …? – põnevaid fakte
- Rock’n’rollile iseloomulik kõla sündis osaliselt tehniliste vigade tõttu.
1950. aastatel mängisid paljud USA bluesi kitarristid väikestes klubides, kus võimendid olid nõrgad või katkised ja tekitasid seetõttu moonutatud heli (distortion). See „viga“ muutus hiljem rock-kitarristide põhistiiliks, sest see moonutus kõlas energilisemalt. Näiteks kasutasid sellist heli varakult Chuck Berry, Link Wray ja hiljem ka Jimi Hendrix.
- Disco muutis trummimängu igaveseks.
1970. aastate disco populariseeris four-on-the-floor rütmi, mis tähendab, et basstrumm lööb igal takti löögil. Seda kuuleb näiteks bändi Bee Gees lugudes. Disco mõjutustest on hiljem välja arenenud näiteks house, techno ja EDM (electronic dance music).
- Hiphopi DJ-d leiutasid kogemata uue muusika.
1970. aastatel märkasid DJ-d, et tantsijatele meeldib eriti üks osa funk-lugudes, milleks oli see osa, kus harmoonia katkes ja jäi alles vaid trumm (ja bass) ehk break. DJ Kool Herc hakkas kasutama kahte sama plaati samal ajal ja pikendama trummibreak’e neid edasi-tagasi mängides. Sellest sündis breakbeat ja hiphopi DJ-kultuur. Muusikaliselt oli breakbeat ka reaktsioon disco ühtlasele four-on-the-floor rütmile.
- Paljud sample’d pärinevad 1970. aastate funk- ja soul plaatidelt.
Produtsendid otsisid just selliseid kohti, kus trummar mängis lühikest trummisoolot ilma teiste instrumentideta – neid oli lihtne loopida uueks biidiks.
8. Tööriistakast lauluõpetajatele (Kelli Uustani ja Margot Suur)
- Muuda hääleseade mänguliseks ja emotsionaalseks. Kasuta hääleharjutusteks tavalisi kõnelauseid, lisades lausetele meloodiat ja häälevärve.
- Kasuta laulusõnu teksti- ja rollimängudes, et aidata õpilasel laulu sisu paremini mõista. Muuda laulutekst dialoogiks või väikeseks etüüdiks ning arutle läbi, mida tegelane tegelikult öelda tahab.
- Õpeta improvisatsiooni ja scat-laulmist kuulamise, imitatsiooni ning mänguliste harjutuste kaudu – kasuta jäljendamisharjutusi, kus õpilane kordab õpetaja loodud rütme ja fraase.
- Julgusta õpilasi muutma ja ümber kujundama juba õpitud lugusid, et arendada loomingulisust ja improvisatsiooni.
- Kasuta salvestamist regulaarselt õppevahendina, et õpilane saaks oma arengut kuulata ja analüüsida.
- Hoia tehnika, loovus ja eneseväljendus pidevalt omavahel seotud.
9. Üleskutsed
Palun jagage meiega rütmimuusika hariduse maastikul toimuvaid sündmusi, et meie saaksime sõna omakorda edasi viia. Kirjutage info@erhl.ee
Kui sa ei ole veel ERHL-iga liitunud, siis täna on selleks ideaalne võimalus.
Aastamaks 10€ (muusikud, õpetajad), 100 € (juriidilised isikud)
Et edendada rütmimuusika õpetajate omavahelist diskussiooni, lõime Facebooki grupi “Rütmimuusika õpetajad”. See on paik, kus edendada rütmimuusika haridust läbi õpetajate vahelise võrgustiku. Oodatud on postitused, mis võiksid olla kasulikud teistele rütmimuusika haridust pakkuvatele liikmetele: workshopi kutsed, ühiste workshoppide planeerimised, ühiste projektide algatused ja koostöö parterite otsimine, arutelud, RM kirjanduse-õppematerjalide jagamised, kutsed rütmimuusika laagritesse jms.