Uudiskiri nr. 4: Detsember 2025

Sisukord

1. ERHL-i tegevuste rubriik
2. Löökpillide ainekava tutvustus
3. Rambivalguses: Andrus Lillepea
4. Saame tuttavaks – Saue Muusikakool
5. Kas teadsid, et…?
6. Tööriistakast – Andrus Lillepea
7. Üleskutsed

1. ERHL-i tegevuste rubriik

Tere! 

Aasta vaikselt ukse suleb ja pime november on käes. Loodus valmistub minema talveunne, kuid tänapäeva inimene muudkui toimetab ja tegutseb. Nii ka meie ERHL-is.

Meie neljandas uudiskirjas viime teid löökpillide maailma. Vaatame sisse rütmimuusika löökpillide näidisainekavasse ning räägime mõtetest ja kogemustest, mida on meiega jaganud Kristjan Mängel (Saku muusikakool), Rauno Pella (Saue muusikakool) ja Joosep Voolmaa (GAM, Kullo ja Trummikool).

Rambivalguses on seekord trummar ning MUBA ja Lasnamäe Muusikakooli õpetaja Andrus Lillepea, kes pälvis MUBA-s hiljuti ka Aasta õpetaja tiitli. Andrus räägib oma teekonnast ning jagab ideid ka Õpetaja tööriistakasti rubriigis.

Rubriigis Saame tuttavaks, kus tutvustame oma partnerkoole, viib Martin-Eero Kõressaar lugeja Eesti ühte kõige pikema rütmimuusika õpetamise traditsiooniga lastemuusikakooli – Saue Muusikakooli. Selles loos läheb Martin-Eero juurteni välja ja ei unusta ka neid inimesi, kes on sellele koolile andnud ehk rohkemgi, kui me suudame esmapilgul teadvustada.

Lisaks jagame ka mõned humoorikad faktid rütmimuusikast rubriigis Kas teadsid, et…?

Usume, et ees ootab põnev ja inspireeriv lugemine!

Ilusat aasta lõppu ja kohtumiseni juba 2026. aastal!

Ivi Rausi-Haavasalu

ERHL-i juhatuse esinaine

2. Löökpillide ainekava tutvustus

Jätkame rütmimuusika näidisõppekava tutvustamist löökpillide ainekavaga. Rütmimuusika löökpillide ainekava on üles ehitatud kolmel tasemel, mille jooksul arendatakse oskusi nii trummikomplektil kui ka ksülofonil.

Esimesest tasemest alates toimuvad need suunad paralleelselt: õpilane õpib rütmitunnet, noodilugemist ja tehnilisi võtteid nii soolotrummil kui ka ksülofonil. Teisel tasemel lisanduvad trummikomplekti mäng ja pop-, rock- ning jazzrütmide põhigroovid, samal ajal kui ksülofonis laienevad helistikud ja tehnika. Kolmandal tasemel arendatakse musikaalsust mõlemal instrumendil: arendatakse ansamblimängu, improvisatsiooni ning oskust ise trummisaateid ja rütmimustreid luua. Lisaaste süvendab juba omandatut keskendudes stiililisele paindlikkusele ja iseseisvale muusikalisele mõtlemisele.

Palusime ainekava lugeda ja mõtteid jagada Kristjan Mängelil (Saku muusikakool), Rauno Pellal (Saue muusikakool) ja Joosep Voolmaal (GAM, Kullo ja Trummikool).  

3. Rambivalguses: Andrus Lillepea

Muusika on emotsioonide kunst. Seda usub ka löökpillimängija Andrus Lillepea, kes õpetab nii Tallinna Muusika- ja Balletikoolis kui ka Lasnamäe Muusikakoolis. Käesoleval aastal pälvis ta MUBA rütmimuusika suuna Aasta Õpetaja tiitli.

Ivi R-H: Alustame sinu teekonnast. Millal tekkis sul äratundmine, et löökpillid on sinu maailm?

Andrus L: Ma ei teagi, kas selleks oli konkreetne hetk. Teised räägivad, et juba kolmeaastaselt oli mul vajadus kogu aeg kuskile koputada. Hiljem tegin endale ise pulgad paraadilippude vartest, otsisin pappkarbid ja “mängisin trumme”. Kui kell 12:30 tuli raadiost Tõnis Erilaiu saade “Soovid, soovid, soovid”, siis mina olin juba valmis, karbid ees, pulgad käes ja ootasin, et mis lugu tuleb. Teist mõtet polegi väga elu jooksul olnud – see on olnud kuidagi loomulik tee.

4. Saame tuttavaks – Saue Muusikakool

Järgmisel aastal oma 30ndat juubelit pidav Saue Muusikakool on tuntud oma suurte koosseisude poolest. Puhkpilliorkester, nelja erineva vanusegrupiga poiste- ja meeskoor, kus mingitel hetkedel on olnud pea 200 lauljat. Tütarlaste vokaalansamblid ning muidugi rütmimuusika ansamblid ühest vanimast rütmimuusika osakonnast Eestis. Saue Muusikakool on ka üks alustaladest Harjumaa ühendatud puhk- ja keelpilliorkestritele. Antud kooli ajaloost ja seikadest võiks rääkida pikalt ent keskendun pigem mõnele õpetajale.

5. Kas teadsid, et…?

Trummisett sündis jazzist – 1900ndate alguses New Orleansis hakkasid muusikud mitme eraldi löökpilli asemel panema erinevaid trumme kokku ühe mängija jaoks, et säästa ruumi ja raha.

• Varajast trummikomplekti nimetati trap setiks, sest muusikud kasutasid igasuguseid contraptionse, ehk vidinaid: kellasid, klaksoneid, puidust plokke jne.
• “Hi-hat” sai alguse jalatrummist – alguses oli see vaid kaks taldrikut põranda lähedal, mida mängiti pedaaliga (“low-boy”). Alles hiljem tõsteti need kõrgemale, et saaks pulkadega ka mängida.
• Pedaali tulek muutis trummimängu igaveseks – 1909. aastal patenteeris William F. Ludwig esimese tõhusa basstrummi pedaali. Siis sai võimalikuks, et üks mängija saab korraga mängida nii basstrummi kui ka kätega trumme ja taldrikuid.
• Rock and roll kasvatas trummid suureks – jazzis olid väiksemad basstrummid (18”-20″), aga rockbändide valjem heli nõudis suuremaid basstrumme (22”-24″) ja raskemaid taldrikuid.
• Ringo Starr ja teleekraan – The Beatlesi trummar oli üks esimesi, kes tegi trummikomplekti maailmas superstaariks, sest tänu televisioonile sai trummimäng kogu maailmale nähtavaks.

6. Tööriistakast – Andrus Lillepea

• Suhtu õppijasse kui tulevasse kolleegi.
• Selgita füüsikalisi põhimõtteid (pulgapõrge, gravitatsioon).
• Alusta lihtsate lugudega.
• Kasuta nutikalt tehnoloogiat (YouTube’i ja Moisest), lase õpilastel kaasa mängida, ennast salvestada ja salvestusi analüüsida.
• Alguses peab spurt olema kiire – esimestel aastatel tuleb teha intensiivselt tööd, sest hiljem jääb aega vähemaks.
• Valmista õpilasi ette päriselu tingimusteks – ideaalne keskkond ei loo õiget ettekujutust muusiku elust.
• Hoia alles mängurõõm.

7. Üleskutsed

• Koolijazz tuleb taas! 15.-17. aprillil 2026 Viljandis. Hoidke meeled ärkvel, jälgige ERHL-i kanalit Facebookis, sest registreerimine algab juba õige pea!

• Palun jagage meiega rütmimuusika hariduse maastikul toimuvaid sündmusi, et meie saaksime sõna omakorda edasi viia. Kirjutage meile info@erhl.ee

• Et edendada rütmimuusika õpetajate omavahelist diskussiooni, lõime Facebooki grupi “rütmimuusika õpetajad”. See on paik, kus edendada rütmimuusika haridust läbi õpetajate vahelise võrgustiku. Oodatud on postitused, mis võiksid olla kasulikud teistele rütmimuusika haridust pakkuvatele liikmetele: Töötubade kutsed, ühiste töötubade planeerimised, ühiste projektide algatused ja koostööpartnerite otsimine, arutelud, RM kirjanduse-õppematerjalide jagamised, kutsed rütmimuusika laagritesse jms. https://www.facebook.com/groups/587251349044221/

• ASTU ERHL-i LIIKMEKS! Koos saame arendada rütmimuusika tulevikku nii, et rohkem noori jõuaks rütmimuusika juurde ning elamus muusikaga tegelemisest kannaks läbi elu.
  Liikmemaks eraisikule on 10€ aastas, juriidilisele isikule 100€ aastas.Liikmemaksu palume tasuda:

MTÜ Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit
Swedbank EE112200221058420819
Selgituseks: “2025. aasta liikmemaks [nimi] eest”