Aprilli keskel täitus Viljandi taas pillikohvrite, muusika ja noorte muusikute elevusega. Kolm päeva kestnud Koolijazz tõi kokku 35 noort rütmimuusikut üle Eesti.
Sel aastal toimus Koolijazz juba 20. korda. Juubeliaastale lisas erilise tähenduse tõsiasi, et esimest korda jätkus festival ilma selle algataja Aivar Trallmannita. Koolijazz tõestas aga, et tugevad traditsioonid ei ela edasi ainult mälestustes, vaid inimestes, kes neid edasi kannavad.
Siinkohal on paslik öelda aitäh teistes dimensioonides kulgevale Aivarile ning meie dimensiooni neljale vägevale naisele – Marge Lumisalule, Helery Kõrvemaale, Kristi Oolole ja Ivi Rausi-Haavasalule –, kes Koolijazzi traditsiooni südame ja pühendumusega edasi viivad.
Mis on siis see miski, mis teeb Koolijazzi nii oluliseks meie rütmimuusika maastikul? Mis on Koolijazzi tegelik tähendus?
Nii osalejate, mentorite kui ka korraldajate jaoks ei ole Koolijazz lihtsalt festival või laager. See on koht, kus noored saavad turvaliselt katsetada, otsida oma teed, kohtuda mõttekaaslastega ning avastada, milliseid võimalusi muusika nende ees avab. See on paik, kus sünnivad uued oskused, uued sõprused, uued unistused ja vahel ka päris esimene usk iseendasse.
Koolijazzi suurim väärtus on inimesed. Noorte tagasisidest jäi kõlama, et Koolijazz on koht, kus saab proovida, eksida, õppida, kogeda ja avada muusikamaailma uusi uksi. Mitmele osalejale oli see esimene sügavam kokkupuude jazzmuusikaga. Paljud tõid välja, et just siin avanes nende jaoks uus vaade muusikale – maailm, kus tehnilised oskused käivad käsikäes kuulamise, koostöö, improvisatsiooni ja eneseväljendusega.
Kõige inspireerivamaks peeti kohtumisi mentoritega – Tobias Tammearu, Mikk Kaasiku, Karl Madis Pennari, Ann-Liis Aniko ja Kristjan Mängeliga – ning võimalust mängida koos inimestega, keda varem ei tuntud. Mõne päevaga said võõrastest inimestest ansamblikaaslased ja sõbrad. Jämmid, vestlusringid ja ühised kontserdielamused lõid keskkonna, kus muusika muutus ühiseks keeleks ning julgus kasvas iga mängitud looga.
Kolme päeva jooksul osalesid noored ansamblitundides, instrumendipõhistes õpitubades, vestlusringides, kontsertidel ja jämmidel. Festivali üheks keskseks sündmuseks oli juba 14. korda toimunud noorte rütmimuusika ansamblite võistumängimine Mängu-Ilu, kus lavale astus viis omanäolist koosseisu. Nende esinemised näitasid veenvalt, kui palju julgust, loomingulisust ja muusikalist potentsiaali Eesti noortes peitub. Lisaks Grand Prix’le tunnustas žürii silmapaistvaid noori muusikuid eripreemiatega. Tunnustuse pälvisid Luise Lee Leidur, Lillemor Luhats, Diana Vaiganova, Luukas Peeter Lai, Erik Kala ja Karl Armväärt, kelle musikaalsus, pühendumus ja lavaline kohalolu jäid nii žüriile kui publikule eredalt meelde. Tänavuse Mängu-Ilu Grand Prix’ ning auhinnaks olnud stuudioaja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia helistuudios võitis ansambel 5/4, tuues peavõidu seekord Pärnusse. Mängu-Ilu tunnustused ja festivali rikkalik programm said teoks tänu meie headele toetajatele ja partneritele – Eesti Kultuurkapitalile, Viljandi linnale, Tallinna laste jazzifestivalile Kräsh, Jazzkaarele, Philly Joe’le, IS Music Teamile ja Fairmusile.
Koolijazz lõppes traditsiooniliselt lõppkontserdiga Viljandi Pärimusmuusika Aidas, kuid nagu mitmed osalejad oma tagasisides märkisid, ei lõppenud festival tegelikult viimase aplausiga. Kaasa võeti inspiratsioon, uued kontaktid, uued eesmärgid ja motivatsioon edasi liikuda.
Just selles peitubki Koolijazzi mõju. Mõnikord piisab vaid kolmest päevast, et leida uus sõber, uus eeskuju, uus muusikaline suund või lihtsalt suurem usk iseendasse.
Autor: Ivi Rausi-Haavasalu
Fotod: Jaan Männik