Sisukord
- ERHL-i tegevuste rubriik
- Eesti basskitarristide lahtised meistrivõistlused 1.05
- Saame tuttavaks – Ülenurme Muusikakool
- Õppekavad – klaveri ainekava
- Rambivalguses – Koolijazz
- Kas teadsid, et …? – põnevaid fakte
- Õpetaja tööriistakast
- Kalender
- Üleskutsed
1. ERHL-i tegevuste rubriik
Käes on märts, plirts-plärts. Esimesed kevadlilled upitavad end juba päikese poole ja endalgi lähevad suunurgad ülespoole kui tead, et kevad tuleb ka sellel aastal. Aga rütmimuusika maastikul tuleb kevad seekord teisiti. Miks? Sest tulemas on mitu väga ägedat sündmust ja üks nendest lausa esimest korda ajaloos.
Aprilli koolivaheajal sätib kevadine Viljandi end pärast aastast pausi taas Koolijazzi lainele koos üliägedate mentoritega. Aprilli lõpus peame jazzipidu, sest Jazzkaar koos põnevate kontsertidega tuleb juba 36. korda. Mais toimuvad Tartus esimesed Eesti lahtised meistrivõistlused noortele basskitarristidele ning mai lõpus-juuni alguses ootab KRÄSH taas noori jazzisõpru Proto Avastuskeskusesse. Juunis võõrustab aga Tartu noori laulusoliste konkursil Koolilaul ja Saue Muusikakooli rahvusvaheline rütmimuusikafestival Visioon ootab oma programmi esinema ikka ja jälle lahedaid noortebände.
Uudiskiri lahkab veidi ka klaveri rütmimuusika näidisõppekava ning uurib õpetajatelt, et kuidas nad sealt abi saavad.
Muusikakoolidest toome teieni meie uue partnerkooli – Ülenurme Muusikakooli.
Head uudistamist!
Ivi Rausi-Haavasalu
ERHL-i juhatuse esinaine
2. Eesti basskitarristide lahtised meistrivõistlused 1.05
Tänavu esimesel mail toimuvad basskitarristide lahtised meistrivõistlused on oma valdkonnas esimesed. Nimelt pole Eestis varem rütmimuusika valdkonnas solistikonkursse korraldatud ning loodetavasti saab see olema vundamendiks ka teistele pillidele.
Meistrivõistlusel osalevad kolmes vanusegrupis kuni 16-aastased huvikoolide õpilased ning huvi- ja kutsekoolidesse mittekuuluvad üle 16-aastased basskitarristid üle terve Eesti.
Basskitarri lahtiste meistrivõistluste kohustusliku repertuaari – kolme raskusastmega palad Liebmani Bass Aerobics õpikust – valis välja Alari Piispea, ning Tartu I Muusikakool asus koostöös ERHL-ga plaani ellu viima.
3. Saame tuttavaks – Ülenurme Muusikakool
37-aastane Ülenurme Muusikakool on Tartumaa suurim huvikool, kus on võimalik õppida 21 erinevat eriala. Lapsi õpetab 32 muusikapedagoogi.
Rütmimuusikaosakond loodi 1999. aastal lauluõpetaja Ursel Oja poolt, kes on vabariigi üks tuntumatest laulupedagoogidest. Meie rütmimuusika lauluosakonnast on välja kasvanud Kerli Kõiv, Karmen Rõivassepp, Laura Põldvere, Indrek Ventmann, Hannaliisa Uusma, Anett Kulbin jpt.
20 aastat toimus rütmimuusikaosakonna eestvedamisel üleriigiline solistide võistlus „Jõulutäht“, kus osales suur hulk säravaid lauljaid: Stefan Airapetjan, Mikk Kaasik, Kristi Raias artistinimega Rita Ray, Kristina Bianca Rantala jpt.
4. Õppekavad – klaveri ainekava
2023. aastal valminud rütmimuusika näidisõppekavast oleme uudiskirjades järgemööda tutvustanud juba nelja ainekava: ansambel, basskitarr, kitarr ja löökpillid. Nüüd oleme jõudnud rütmimuusika klaveri ainekavani.
Rütmimuusika klaveri ainekava on üles ehitatud neljaastmelisena: kolm põhitaset ja lisaaste. Õpinguid võib kooli võimalustest lähtuvalt alustada juba huvikooli esimesest klassist. Iga taseme läbimine võib sõltuvalt õpilase vanusest, võimetest ja huvist võtta keskmiselt kaks kuni kolm aastat ning järgmisele tasemele liikumine toimub tasemeeksami alusel.
Ainekava lähtub põhimõttest, et klaverimängu oskusi tuleb võimalikult vara rakendada koosmängus. Õppetöö võib toimuda individuaal-, rühma- või bänditundidena ning koosmängul on kogu õppeprotsessis keskne roll. See on kooskõlas rütmimuusika õpetuse põhiloogikaga, kus pillimäng ei ole ainult individuaalne tehniline tegevus, vaid seotud ansamblilise kuulamise, rütmitunnetuse, saatekujunduse ja improvisatsiooniga.
5. Rambivalguses – Koolijazz
Koolijazzi veduritega, Marge Lumisalu ja Kristi Oologa, vestles Ivi Rausi
Koolijazz = Jazzikool 2026 toimub tänavu juba 20. korda. Koolijazzi looja ja pikaaegne vedur Aivar Trallmann on kahjuks lahkunud – tema käe all kujunes festival selliseks, nagu me seda täna tunneme. Elu liigub aga edasi ning aastane paus näitas, et Koolijazzi igatsetakse ja seda on meie rütmimuusika hariduse maastikul vaja. Kuna me Tralliga vestelda enam ei saa, räägime kahe naisega, kes on samuti olnud pikemalt seotud selle muusikalaagri ja festivaliga: Marge Lumisalu Pärnu Muusikakoolist ja Kristi Oolo Viljandi Muusikakoolist.
Ivi: Mida tähendab Koolijazz teie jaoks?
Marge: Koolijazz tähendab mulle aega ja kohta, kus sünnib igal aastal ime – kus noored üle Eesti saavad Viljandis kokku ja teevad kolm päeva koos muusikat, mis kulmineerub ägeda avaliku lõppkontserdiga. Tore on näha kolleege ja teisi toredaid inimesi, keda just Koolijazz omavahel kokku toob. Ja eriti südantsoojendav on näha noorte säravaid silmi festivali lõppedes, täis tuhinat harjutada pilli veel rohkem kui seni, kuulata mentorite poolt soovitatud uusi artiste, suhelda värskelt leitud uute sõpradega jne.
Kristi: Koolijazz tähendab minule uute tutvuste loomist – pean muusikamaastikul ringi vaatama ja ise mõtlema, keda mentoriks kutsuda, kuidas kontakti saada jne.
6. Kas teadsid, et …? – põnevaid fakte
- 19. sajandil oli klaver läänemaailma kodudes sama oluline kui tänapäeval televiisor – enne salvestatud muusika ajastut oli see peamine viis, kuidas muusikat kuulata ja esitada.
- Varases jazzis mängis klaver peamiselt akorde ja harmooniat. Hiljem hakkasid pianistid kasutama tehnikat nimega comping – rütmilisi akorde, mis sarnanesid üha rohkem löökpillimängule.
Seda arendasid näiteks Thelonious Monk ja Bud Powell.
See muutis klaveri rolli bändis täielikult. - Süntesaatorid polnud alguses tõsiseltvõetavad muusikainstrumendid.
1960.–70. aastatel pidasid paljud klassikalised muusikud süntesaatorit mänguasjaks.
Kui ilmus Wendy Carlose album Switched-On Bach, kus kasutati Moog süntesaatorit, muutus suhtumine drastiliselt. Album müüs miljoneid ja näitas, et selline elektrooniline instrument võib olla tõsine muusikatööriist. - Legendaarne bassiheli loost Billie Jean loodi kolme süntesaatori ja Yamaha elektribassi abil, et luua ainulaadne ja paks heli. See ei olnud algselt mõeldud nii domineerivaks.
Jackson oli bassiliini täiuslikuks saamisele nii keskendunud, et sõitis kiirteel ja oli kuulamisse nii süvenenud, et ei märganud oma auto süttimist enne, kui mööduv mootorrattur sellele tähelepanu juhtis. Produtsent Quincy Jones kartis alguses, et bass jääb liiga valjuks, aga Michael Jackson nõudis, et bass jääks. Helirežissöör Bruce Swedien miksis seda lugu 91 korda enne lõpliku versioonini jõudmist ja sellest sai üks tuntuimaid groove’e popmuusikas.
7. Õpetaja tööriistakast
Klaveri ainekava teemadel arutlenud õpetajad Sigrid Vardja, Madis Muul ja Lauri Lehtsaar jagavad oma ideid, mida eriala tunnis katsetada:
- Otsi akordistruktuure: mängi paremas käes akord (nt. Cmaj7) ja vaheta bassinooti. Analüüsi koos õpilasega, mis akordid tekivad.
- Arutle õpilasega tunnivälistel teemadel. Näiteks, mis teemasid läbitakse koolitundides. Sellest arutelust inspireerituna pange paika improvisatsiooni sketš ja mängige seda. Näiteks improvisatsioon ruutjuurest või järvest.
- Mängi lihtsat akordijärgnevust (nt. I, V, VI, IV) nii, et paremas käes kasutad ära kõik kolmkõla pöörded. Kasuta erinevaid rütmifaktuure.
- Lase õpilasel tuua tundi oma lemmiklugusid, mida õppida. Püüdke lugu õpilasega koos maha võtta ja sobiv faktuur leida.
8. Kalender
- 15.–17.04 Koolijazz=jazzikool
- 1.05 Eesti lahtised basskitarristide meistrivõistlused
- 27.–29.05 vastuvõtukatsed Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA)
- 31.05–1.06 Tallinna laste jazzifestival Kräsh PROTO avastustehases
- 5.–6.06 Rahvusvaheline rütmimuusika festival Visioon
- 11.–13.06 Loomingu- ja improvisatsioonipäevad Saue muusikakoolis
- 14.06 Koolilaul Tartus
9. Üleskutsed
Palun jagage meiega rütmimuusika hariduse maastikul toimuvaid sündmusi, et meie saaksime sõna omakorda edasi viia. Kirjutage info@erhl.ee
Kui sa ei ole veel ERHL-iga liitunud, siis täna on selleks ideaalne võimalus.
Aastamaks 10€ (muusikud, õpetajad), 100 € (juriidilised isikud)
Et edendada rütmimuusika õpetajate omavahelist diskussiooni, lõime Facebooki grupi “Rütmimuusika õpetajad”. See on paik, kus edendada rütmimuusika haridust läbi õpetajate vahelise võrgustiku. Oodatud on postitused, mis võiksid olla kasulikud teistele rütmimuusika haridust pakkuvatele liikmetele: workshopi kutsed, ühiste workshoppide planeerimised, ühiste projektide algatused ja koostöö parterite otsimine, arutelud, RM kirjanduse-õppematerjalide jagamised, kutsed rütmimuusika laagritesse jms.