Järgmisel aastal oma 30ndat juubelit pidav Saue Muusikakool on tuntud oma suurte koosseisude poolest. Puhkpilliorkester, nelja erineva vanusegrupiga poiste- ja meeskoor, kus mingitel hetkedel on olnud pea 200 lauljat. Tütarlaste vokaalansamblid ning muidugi rütmimuusika ansamblid ühest vanimast rütmimuusika osakonnast Eestis. Saue Muusikakool on ka üks alustaladest Harjumaa ühendatud puhk- ja keelpilliorkestritele. Antud kooli ajaloost ja seikadest võiks rääkida pikalt ent keskendun pigem mõnele õpetajale.
Säärase pika aja peale on jõudnud kasvada Saue Muusikakoolist mitu generatsiooni õpetajaid ja õpilasi. Sooviksin selles uudiskirjas märkida ära paar vereliini, mille all pean silmas õpetajaid, kelle alt on tulnud palju õpetajaid ja viljelejaid. Viimase termini osas õigekeelsussõnaraamat minuga ei nõustu, aga antud artikli kontekstis ma siiski seda kasutan. Rütmimuusika osakonnast tahaksin esile tõsta kaks suurt vereliini – Iljo Toming kitarristidele ja ansamblitele ning Riho Joonase trummaritele. Mäletan seika Iljoga kui ma just Sauele tööle asusin ning oma ansambliplaanidega tema juurde jutule läksin. Hakkasin jutustama, kuidas peaks õpilastele rohkem seda õpetama, mida nad ise hetkel kuulavad. Selle peale ta vastas resoluutselt minu jutule vahele segades: „Siin koolis õpitakse jazzi.“ Need olid ta viimased sõnad mulle. Tal oli alati puuvilju kaasas ja tal oli alati aega õpilaste jaoks. Ansamblitunnid ei lõppenud kella peale ja kes vajuma hakkas, sai õuna või banaani.
Riho Joonase on koolitanud palju suurepäraseid trummareid, kuid minu jaoks on kõige erilisemad just need tema vanad õpilased, kes pärast muusikakooli küll muusikaõpinguid ei jätkanud, aga on fantastilised inimesed ning mängivad trumme siiamaani – erinevates koosseisudes või kasvõi üksinda.
Rütmimuusika osakonda mitte otseselt kuuluv, aga siiski suurt osa mänginud on ka Harry Illak, kes õpetas kõigile, mida see koosmäng ja koos tegemine tegelikult meile kingib. Lisaks on tal vankumatu ja üüratu usk kõikidesse ja tema orkestrid on koduks olnud paljudele, kes siiamaani muusikaga elukutseliselt tegelevad ja muusikat õpetavad. Tahan veel ära märkida ka ühe võib-olla vähem tuntud õpetaja – Georg Merioja. Tema pühendumus ja energia ka hilistel õhtutundidel oma vabast ajast inspireeris paljusid bänditegemist nautima. Huvilistest, kes tema proovides ja jämmidel käisid, on tänaseks saanud suured sõbrad, melomaanid ja kolleegid. Ja eeskätt see ongi ju meie ülesanne – sütitada ja aidata olla head inimesed ning tõesti näidata, et muusika on Sinu sõber terveks Sinu eluks ja täitsa Sinu moodi. Iljot, Riho ja Georgi meie seas enam ei ole, aga nende koostatud ja soetatud õppematerjalid ja seaded on siiani kõigile olemas ja vajalikud. Ja mis kõige olulisem – nii mõnigi nende õpilane on nüüd Saue Muusikakoolis ka ise tööl.
Tänaseks on rütmimuusika osakonnas hetkel tööl oluline vereliin – Toivo Unt, Sofia Rubina-Hunter, Artis Boriss, Liis Lutsoja, Jorma Puusaag, Joosep Talumaa, Jaan Jaanson, Rauno Pella ja Martin-Eero Kõressaar.
Muusikakooli raudvara on direktriss Kristiina Liivik, kes kontserttegevust pidevalt elus hoiab korraldades muuhulgas Noorte Jazz- ja Improvisatsiooni festivali „Visioon“, Loomingu ja Improvisatsiooni päevi ning kontsertsarju „Kontsertsügis“ ja „Muusikaga talvest kevadesse“. Saue Muusikakool on oma teatud headuses, suure õpetajate pargi ja traditsioonidega kool, kus väärtustatakse õpetajaid väga. Ükskõik, mis ideed noortel tulevad – Kristiina võitleb, et need teoks saaks. Ja õpetajad ei loe kella vaid teevad tööd, kuni õpilased jaksavad. Ja kui väsivad, siis ehk on neid puuvilju veel sealt kotist tulemas.
Lõpetuseks jätan Teile Riho Joonase küsimustiku igale uuele õpilaskandidaadile, mis siiamaani on trummitoas seina peal. Olgu see teejuht lapsevanematele ja ka värskenduskuur õpilastele, et kui motiveeritud me tegelikult oleme.
