Rütmimuusika näidisõppekava on juba kaks aastat avalik olnud ning soovime ERHL-i juhatusega õppekavas olevate ainekavade osas erinevatelt muusikutelt ja rütmimuusika õpetajatelt tagasisidet küsida. Alustasime ansambli ainekavast ning palusime Viljandi Muusikakooli koosmängu ja ansamblitunni õpetajal Indrek Mällol ja MUBA rütmimuusika osakonna põhikooli ansamblitunni,- ja maailmamuusika osakonna Brasiilia muusika ansamblitunni juhendajal Martin-Eero Kõresaarel rütmimuusika ansambli ainekavale tagasisidet anda.
Mõlemad intervjueeritavad leidsid, et ainekava sisaldab mitmeid häid suundi, kuid toodi välja ka kitsaskohti ja võimalusi, kuidas ainekava veelgi paremaks muuta.
Martin-Eero Kõressaar rõhutas, et rütmimuusika ansambli ainekava on tema silmis üllatavalt kuulmispõhine, mis on positiivne, kuid see peaks selgemalt kajastuma ka õppemetoodikas. Samuti leidis ta, et ainekavas on õppematerjale vähe. Neid võiks olla rohkem ning õpilastele tuleks anda valik konkreetseid muusikanäiteid – lugusid, mida kuuldelisel teel õppimise eesmärgil omandada, ning mis toetaks kuulmispõhist lähenemist. Martin-Eero Kõressaar ütles: “Kui ainekava on vorminoodi ja kuulmispõhine, siis seal võiks olla ka korralik lugude valik, mis seda ideed õppekavas kannaksid, et kõikidel ansamblijuhendajatel oleks selgem pilt, mida neilt oodatakse.
Indrek Mällo arvas, et ansambli tuumik ja juhendaja võiks jääda vähemalt kaheks aastaks kokku. Siis saab õpilastel tekkida tugevam omavaheline muusikaline side.
Ka ei pelgaks ta hinnete andmist tasemeeksamit sooritades. Lisaks tagasisidele on õpilasel hea saada hinne, mis on selgelt õpetaja poolt põhjendatud, see motiveerib rohkem ansamblitunnis kaasa töötama. Negatiivseid hindeid on küll vähe pandud, aga kui õpilane kohal ei käi, võib ainest läbi kukkuda.
Mitmendast klassist alates alustatakse Viljandi Muusikakoolis ja MUBA-s ansamblitundidega?
Mällo: “Kindlat reeglit pole. Oluline on, et kõik, kellel on ansamblimängu vastu huvi, saavad seda proovida ja praktiseerida. Ansamblimängust eraldi toimub rütmimuusika koosmängu tund, kus saavad osaleda õpilased teistest õppesuundadest (näiteks klassika ja helitehnoloogia) vabatahtliku osalemise alusel. Seda ainetundi anname alles teist aastat ja on õpilaste seas väga populaarne. Ansamblitund kestab 45 minutit.”
Kõressaar: “MUBA-s kestab ansamblitund 75 minutit. Ansamblitundi saab alates põhikooli 5. klassist.“
Kuidas valite ansamblitunniks lugusid?
Mällo: “Mina valin lood ise vastavalt stiilile. Tavaliselt on valikus kuni viis lugu, millest üheskoos valime välja kaks, millega tööle hakata. Enamasti tuleb lugusid vastavalt ansambli koosseisule seada ja kohandada. Kasutan lugude noodistamiseks musescore.com ja otsimiseks scribd.com lehekülgi. Kindlasti oleks ansamblitunnis vajalik ansambliõpik, kuna materjalidest on sageli puudus.”
Kõressaar: “Lugusid valime tunnis nii, et kõik toovad paar lugu ja siis hääletatakse, millist lugu õppima hakatakse. Kasutame leadsheet’e või mina arranžeerin lood vastavalt koosseisule. Siinkohal soovitan kasutada Moises.ai ja www.tunetranscriber.com äppe ning ükskõik, millist digitaalset noodistamise tarkvara (transponeerimise võimaluseks), et lugusid maha võtta, kuulda välja partiisid ja panna üht-teist neist kirja. See pole päris terve transkriptsioon, aga natukene sõnavara oleks hea noodist lugeda, kuna see arendab noodist lugemise oskust ja ehitab sideme erialatunni ja ansambliga. Erialatunnis võiks erialaõpetaja võtta ka veidi aega, et ansamblilugudega tegeleda. Tihtipeale tullakse koguaeg standardis alla, et aega säästa, aga seda saab muuta. Minu nägemus on, et õpilane võiks ise võtta initsiatiivi ja rääkida erialaõpetajaga ansamblilugudest. Neid sildu ei peaks õpetajad ehitama. Muusikakool pole lasteaed. Leian, et ERHL-i suund luua ansamblitunni käsiraamat võtab paljudelt tulevastelt osakondadelt ära hirmu pädevuse puudumises. Seal võiks olla praktilist repertuaari, lühemaid osasid, koosmängu harjutusi jne.”
Kas õpite ansamblitunnis lugusid ka kuuldeliselt?
Mällo: “Kuuldeline ülesanne on pigem kodutööna kavas, mitte tunnis. Tunnis väsitab kuuldeliselt lugude õppimine liigselt ja aega loo kokku mängimiseks jääb sellisel juhul vajaka, kõike ei jõua.”
Kõressaar: “Pigem mitte, kuna väikestel õpilastel puudub oskus ise veel oma partiid välja kuulata. Vanemad õpilased tegelevad juba sellega, aga tihtipeale ei kuulata lugu vaid tehakse lihtsalt isetegevust. Ühtpidi ma pooldan seda täiega, aga töövõtted ja kultuur peaksid olema samuti esindatud. Kuuldelisi ülesandeid tahaks rohkem anda.”
Millised ideed on teie arvates ansabliainekavas head, millised üleliigsed?
Mällo: “Üleliigseid ei tähelda, aga improvisatsioon võiks olla juures. Mulle meeldis, et ainekavas on käsitletud ka helitehnika ohutu ja teadliku kasutamise poolt. Kuidas võimendusi sisse lülitada, millises järjekorras kaablit võimendusest välja võtta jne. Võiksin isegi ansamblitunnis sellega rohkem tegeleda.”
Kõressaar: “Helitehnika kasutamise osa oli hea. Pisut pööran isegi sellele tähelepanu.”
Kas lisaksid midagi ainekavasse, mis sealt praegu puudu on?
Kõressaar: “Prima vista oskuse arendamisega seotud materjale võiks ainekavas olla rohkem, et juhendajad reaalselt kasutaksid ka seda ainekava. Lisaks noodistusi, kus leidub akordide mängimist erinevate rütmivältuste järgi. Rütmi lugemine on noortel nõrk, see peaks olema rütmimuusikat õppides palju tugevam ja sellega peab rohkem tegelema. Samuti võiks ainekavas olla kuulamismaterjale. Lisaks võiks ka blues’i mängimine ainekavas olla varem kui III tasemel.”
Mällo “Sisse võiks tuua rütmika ja improvisatsiooni praktiseerimise kohe I tasemes ning tähtsustada õpilase enda soove repertuaari valikul. Samuti võiks alates II tasemest ainekavas sisalduda ka noodistlugemine. Kasulik on anda õpilasele väikeseid improvisatsioonilisi ülesandeid.
Mällo jätkab: “Toon näite improviseerimise osas. Möödunud aastal palusin ksülofoni eriala õpilasel improviseerida loole soolo. Õpilase esimene reaktsioon oli – ma ei oska! Andsin õpilasele viis nooti ja ütlesin, et katseta ja mängi neid noote kasutades, mida iganes pähe tuleb. Õpilane mängis, ehmatas isegi ära, et see kõlas nii lahedalt!”
Mällo peab veel oluliseks rütmika õppe osakaalu ansambli õppes. “Üle nädala või isegi iga tund võiks ansambli töös käsitleda rütmikat. Mängida erinevaid rütmivältuseid ja jadasid, kasvõi kahetaktilisi rütmiluupe. Mina olen näiteks teinud nõnda, et mul on kahe- või neljataktiline rütmiluup tahvlil ja siis ma jagan ansambli vahel näiteks erinevad akordi noodid. Igaüks mängib oma nooti, millest kokku moodustub mingisugune akord. Selline ülesanne on olnud väga mänguline ja läheb õpilastele hästi peale!”
Täname Viljandi Muusikakooli õpetajat Indrek Mällot ja MUBA õpetajat Martin-Eero Kõressaart tagasiside eest ning soovime neile ägedaid ja õpilasi inspireerivaid ansamblitunde noorte muusikutega.
Ansambli ainekavaga saab tutvuda siin: