Mairo Marjamaa on saksofonist, kelle loominguline haare ulatub popist jazzini ning kes tegutseb rütmimuusika teooria-, ansambli- ja saksofoniõpetajana Tallinna Muusika- ja Balletikoolis.
Uurisime Mairolt rütmimuusika teooria õpetamise kohta. Räägime selle õppeaine olulisusest rütmimuusika õppes, tunni ülesehitusest, õppematerjalidest ja paljust muust.
1. Kus ja kaua oled rütmimuusika teooriat õpetanud?
Alustasin rütmimuusika teooria õpetamist Saue Muusikakoolis aastal 2007.
Aastal 2012 suundusin Otsakooli teooriat õpetama. Lisaks olen andnud sama kaua ka ansambli tunde ja rütmimuusika saksofoni olen õpetanud aastast 2015. Aastal 2022 suundusin Otsakoolist edasi MUBA-sse.
2. Miks on rütmimuusika teooria aine rütmimuusika haridust pakkuvas õppeasutuses oluline?
Selleks, et saaks sündida spontaansus (mida muusikas või tegelikult kunstis üleüldiselt on tarvis) on vaja teha päris korralikus mahus mehaanilist tööd ära ja seda tööd, mida õpilased peaksid tegema, me teoorias õpimegi. Lisaks üritame luua seoseid ja saada paremini aru kontekstist. Ma ütleks, et see teooria peaks meil lausa nagu DNA-s sees olema, et me suudaksime reaalsuses ja hetkes mängida pillil seda, kuhu emotsioon või kõrvad meid musitseerides viivad. Meie väljendusvahendid peavad olema automaatsed – just nagu sõnad, mis meil on täiesti selged, ja siis me moodustame nendest rääkides lauseid.
Ja kui seda sama keelenäidet edasi arendada, siis ainult sõnade teadmisest ei piisa – lisaks peame tegelema ka terviktekstiga. Tänu sellele tekib arusaam kontekstist ja tekivad seosed ja lõppkokkuvõttes loodetavasti ka voolavus meie endi tekstides (ehk siis mängus).
3. Teemad, millega rütmimuusika teooria tundides valdavalt tegeled:
Teemasid on palju erinevaid, aga toon põhilised välja – laadid, akordid, kuulamine, laulmine, funktsionaalne analüüs, sooloanalüüs, alteratsioonid. Järgnevuste kuulamine ja kirja panemine.
4. Muusikakoolides on tavaliselt aine nimega solfedžo mitte muusikateooria. Mis on nende kahe aine erinevused/sarnasused? Või on lihtsalt erinev nimetus sisuliselt samale asjale?
Ma leian, et solfis võiks rohkem tegeleda kuulmise ja taju arendamisega, et õpilane suudaks kohe tabada, et mis akordiga on näiteks tegemist. Samuti võiks suuta neid akorde ka lahti laulda. Solfis võiks veel tegeleda näiteks ka noodist lugemisega. Nende kahe aine vahel võiks lõimumist olla näiteks järgnevuste kuulamise osas, sest kuulmise arendamist pole kindlasti kunagi liiga palju. Teoorias tegeleme ka järgnevustega, aga lisaks ka laadide teooriaga ja nende praktilise kasutamisega. Näiteks, et millise akordi peal on loogiline millist laadi kasutada. Analüüsime ka soolosid ja tegeleme soolomängu võtetega näiteks juhthelid, kõrvaldominandid jne.
5. Milline on sinu rütmimuusika teooria tunni ülesehitus? Milline näeb tavapäraselt sinu tund välja?
Mul pole päris iga kord samasugust kindlat ülesehitust, aga võin kirjeldada näiteks tänast tundi MUBA teise kursuse rütmimuusikutega.
Alustasime nii, et tuletasime meelde voiceleading’u (häälte juhtimise) reeglid – näiteks baasreegelitest, et kõige olulisemad akordiastmed on… ja siis näiteks dominandi 13. astme reegel. Lisasime juurde fun fact’ina, et duuris on meil näiteks ka nö. backdoor dominant ehk relatiivne II ja V ning antud dominandis on #11 aste ning see aste näitab ka lahenduse tertsi. Tuletasime meelde, et laadiliselt on kõik tritoon dominandid ka lüüdia dominandid.
Siis jätkasime tundi häältejuhtimise reeglite teemaga. Kasutasime hetkel kahte pööret – 3. astmelt ja 7. astmelt. Need tulevad juba päris hästi ja automaatselt välja ning usun, et kui meil hakkab 3. kursuse teooria, siis saame kogu pöörete spektri ja paremad/halvemad valikud kursuse lõpuks selgeks. Tegime ka nö. skelettjärgnevuse, kus mängisin 2-3 häälseid voicing’uid. Kui bassinoodid said kirja, siis kontrollisime ära. Täna sai lauldud enne järgnevuse tegemist ka V-I liikumisi (kvart üles või kvint alla), et kõrv harjuks hästi bassiliikumisi kuulama. Ning samuti proovisime automaatseks saada ühe toonikast tritooni kaugusel oleva II V I järgnevuse, mis laheneb III astmesse. Need jäid ka koduseks ülesandeks järgmiseks korraks. Kui akordimärgid said kontrollitud ja see nö. 2-3 häälne skelettharmoonia on kirjas, siis tegime sinna kohe funktsionaalse analüüsi juurde. Kui see sai tehtud, siis hakkasime vaatama, et mida head saaks nendele kahehäälsetele voicing’utele lisada. Kas on mõni ülemine hääl juures? Näiteks 9 või 13? Või on kuskil mõni alteratsioon? Seda kõike dikteerib juba funktsioon. Kui need said tehtud, siis tegime bass+4 häält voiceleading’ut.
Eelmisel tunnil olid sarnased harjutused, kuid lisaks ka laadide nootide järgi ära tundmine ning vastava akordimärgi kirjutamine. Samuti laadi tunnused ja mõnel puhul oli vaja teada, et kas ta on mõne teise laadi pööre. Lisaks küsisin näiteks selliseid küsimusi, et kui mul on kaheksanoodiline altereeritud dominandi laad, mis laheneb duuri, siis mis laadiga võiks olla näiteks C noodist tegu? Siis tuleb see ehitada ning kirjutada juurde ka võimalik lahenduse akord. Nagu näete, siis mahub ühte tundi päris palju infot.
6. Kas sul on mingeid konkreetseid õpikuid/õppematerjale/interaktiivseid õppevahendeid, mida oma tundides kasutad?
Virgo Sillamaa “Rütmimuusika teooria käsiraamat” on olnud kindlasti truu kaaslane, seda eriti varasemas astmes. Üks väga oluline õpik on minu jaoks ka Kerri Kotta koostatud “Muusikateooria”, kust olen kohandanud rütmimuusika jaoks klassikalist muusikateooriat.
Lisaks Mark Levine’ “The Jazz Theory Book” ning oleme vaadanud koolitusi Barry Harris’elt ning Kenny Werner’ilt. Olen loonud läbi aastate vabamatel hetkedel ka portsu oma materjale.
7. Kõige põnevam osa tunnist sinu jaoks?
Eks ikka järgnevused ja sellega seotud kõiki kaasav arutelu.
Mulle meeldib pigem asjale läheneda nii, et annan neile mingi portsu infokilde, mille järgi nad saavad vastuseid tuletada, mitte lihtsalt ei küsi tuimalt küsimusi stiilis, et millise akordi peale sobib milline laad.
8. Mõned soovitused rütmimuusika teooria tunni läbiviimiseks?
Interaktiivsus – alati arutada õpilastega koos läbi ka kõige lihtsamaid küsimusi. Mängida muusikat ja helinäiteid. Meil oli just alles teemaks näiteks tension ja release. Kuulasime muusikat ja soliste ning proovisime lihtsalt kõrva järgi tajuda, kus on tension ja kus on release. Ma ei lase järgnevusi koguaeg otsast lõpuni kedrata. Teen suvalistes kohtades pause ja palun välja mõelda, et mis bass või akord on. See on hea selleks, et õpilane oleks koguaeg mõttega kohal. Kui korrata pikalt sama asja, siis aju lülitub välja ja õpilane enam tegelikult ei keskendu nii hästi. Õpilased peavad ise ka välja mõtlema ja tegema teistele harjutusi, mida ma olen neile teinud. Kõik asjad tuleb ette näidata, mida sa õpetad. Teooria on rütmimuusikas väga praktiline. Lisaks tunnen, et õpilased vajavad seda, et õpetaja ei loe ainult moraali vaid ka näitab ette ja võib ette näidates ka eksida ja tunnistab oma eksimusi. See loob õpetaja ja õpilaste vahel spirituaalse sideme, et me oleme võrdsed ja oleme kõik õpilased selles kunstis, mis on muusika, ja see õpe on elukestev.